Aiakujundus · Kivisilla artiklid

Modernse aia kujundamine

Mida mõista modernse aiakujunduse all.

Ülle Grišakov · maastikuarhitekt, tase 8 · OÜ Kivisilla

Modernism kui sõna tähendab uutset, moodsat ja nüüdisaegset. Modernism kui stiil soovib olla minimalistlik, ornamentideta ja stiilile sobiva materjali kasutusega. Stiil pärineb 20 sajandi esimesest poolest ja arhitektuuris väljendub ka tänapäeva Eestis eelkõike funk. stiilis eramute näol.

See stiil kannab motot “Vähem on parem”, mille ütles välja tuntud arhitekt – avangardi liider van der Rohe juba aastakümneid tagasi.

Stiili valik

Otsus oma aeda kujundada modernistlikus stiilis kergendab aiaomanikul edaspidiste otsuste tegemist tunduvalt, sest iga stiili juurde kuulub enamasti rida iseloomulikke kujundusprintsiipe, taimi ja materjale.

Mõistlik oleks modernse stiili variatsioone kasutada kogu aia ulatuses, sest ainult nii moodustub ühtne tervik. Kui krunt on suurem, siis võib mõne aiaruumi kujundada ka üldisest tervikust erinevalt – eelkõige hoonest kaugemale jääv aiaosa.

Modernsus ei pruugi alati tähendada kunstipärast ja elukauget. Modernsed stiilid võimaldavad aias luua ka vähem korrastatud meeleolu lisades hubasust erinevate vabalt voogavate taimedega. Modernse stiili kasuks tasub kindlasti otsustada kui te soovite et teie uus aed erineks väljanägemiselt teie lapsepõlvekodust.

Ultra-modernsusega ei tohi üle pingutada, sest liigne ühe stiili või materjaliga liialdamine muudab teie aia külmaks. Liiga trendikad elemendid võivad kaotada aja jooksul oma võlu. Mida moekamalt teie aed hetkel mõjub, seda vanamoodsam ta mõne aasta pärast võib tunduda.

Materjalide ja taimede valik ja värvid on modernse kujunduse loomise aluseks.

Sõltumata stiilist on aed osa maastikust ja teie elustiilist Aedadel nagu inimestelgi on igaühel erinevad iseloomud. Maal asuvad aiad vaatavad (avanevad) väljapoole, kuna lähedal asuvad majad asuvad tavaliselt kaugel. Rannikul (rannas) asuvad aiad vajab üsna tõenäoliselt mingil määral varju tuule ja soolase vee eest.

Linnaaedadele on seevastu on vajalikud täiesti erinevad iseloomulikud jooned. Linnainimene vajab privaatsust, võimalust nautida vaikust ja unustada linnakeskkond. Seega peaks linnaaia planeerimisel püüda planeerida suletud ruume, mis võiksid olla modernselt kujundatud ja taimestatud.

Sellele tingimustele lisanduvad veel iga pere individuaalsed vajadused. Mõned pered armastavad avarat istumisruumi välisõhus, kus saab nii einestada kui ka toitu valmistada (grillida), teine pere eelistaks veekogu või muruplatsi kus suvepäeval pikali heita.

Kui teie peres on lapsed, siis aiakujunduses peab arvestama ka nende huvidega. Kui jätate ka lastele võimaluse täiendada lähteülesannet sellest mida nad sooviksid aias näha siis võiksid nad vabalt soovida liivakasti, kiike või liumäge.

Näiteks liivakast sobib ideaalselt ka modernse aia sillutatud alasse, kust päevasest mängust tekkinud prahti on kerge ära pühkida.

Kui liivakast on maast kõrgemale tõstetud ei muuda see mitte ainult mängimist lihtsamaks vaid aia elemendist võib saada hilisemas elus hoopis midagi muud – tõstetud peenar või isegi tõstetud bassein mida on täiendatud taimede ja purskkaevuga.

Seega ei tohiks modernne aialahendus kindlasti piirata erinevas vanuses pereliikmete võimalusi veeta vabalt aega oma krundil. Seega küll stiilne esteetiline lahendus, millesse on kombineeritud ka praktilised eesmärgid.

Individuaalsed eelistused

Lähtuvalt pereliikmete eelistustest, kelle jaoks on olulised taimed tuleks ehituslikke konstruktsioone nende abil pehmendada. Sellistes aedades on rõhuasetus eelkõige mitmekesisel stiilist lähtuval taimevalikul.

Teised pered soovivad näha aiakujunduses rohkem rangust ja lihtsust, laiendades aeda maja loomulikku geomeetriat kasutades eelkõige pinnakatteid ja valgustust. Mõlemad eelpoolmainitud lähenemised eeldavad modernistlike lahenduste puhul vaoshoitud kujundust, kas siis taimede või arhitektuuriliste võtete abil.

Modernse linnaaiaprobleemiks võivad saada naabrite aknad, mis vaatavad otse teie aeda ja kui see tõesti nii peaks olema, siis peab mõtlema välja võimalused kuidas ennast nende pilkude eest kaitsta.

Lahendused võivad olla erinevad: kaitset võib pakkuda suur puu või muud sobivas kõrguses istutused, samuti võib kaitset pakkuda istumispaiga kohale ehitatud pergola, mis on kaetud ronitaimedega. Vähe suuremate aiapindade puhul võiks kasutada ka lehtlat, mis pakub ühtlasi varju ka päikese eest.

Maastikuarhitekti jaoks ongi taimed üks elav ehitusmaterjal, mis täidab aias erinevaid funktsioone ja rahuldab ühtlasi ka linnaaia omaniku soovi tegeleda aiandusega.

Modernse kujunduse lemmik – dekoratiivkivid

Dekoratiivkivid on looduslik kiviklibu ja seda esineb mitmetes fraktsioonides ja paljudes värvitoonides. Kruus esineb eelkõige kahes vormis – kas siis vee poolt kulutatud veerisena või siis lihtsalt purustatud kivimassina.

Veeris on ümarama ja siledama pinnaga, kuid kiviklibu on märksa karedama tekstuuriga. Kõige väiksemad kivitükid võivad sõmerliivast vaid veidi suuremad olla. Mägistel aladel esineb eelkõige kiviklibu, aga veekogude ääres just veerist. Mõlemad kruusaliike võib kasutada vägagi erinevates lahendustes.

Sõelmetega saab moodustada erinevaid mustreid, kasutades erinevat värvi puru ja lisades teisi teekattematerjale võib moodustada erinevaid geomeetrilisi mustreid. Teiste materjalidega koos kasutamisel võib mängu võtta betoonkivi, looduskivi jms.

Kontrastide loomisega ei tohiks liiale minna. Väga palju erinevaid materjale ei ole soovitav kokku panna ja üleminekud ühelt materjalilt teisele peaksid olema võimalikult sujuvad. Ühte aeda ei ole mõtet üle kahe – kolme erineva pinnakattekivi planeerida.

Tähele panna tuleb ka seda, et liialt ei pöörataks tähelepanu materjali välimusele, vaid ka materjali funktsioonile aias. Arvestada tuleb nii aia üldmuljet kui ka seda, mis materjalist on maja ehitatud.

Aias võiks kivist maja puhul teekatte materjal majaga kokku sobida ja valitud kujundust edasi arendada. Kivide karmust saab ka taimedega pehmendada – taimi kivide vahele istutades jääb tulemus pehmem.

Kruus on ideaalne materjal sissesõiduteede, jalutusradade ja aianurkade katteks. Kohas kus eriti taimed ei taha kasvada (näiteks suuremate puude all, kus valgust vähe) on kruus täiesti asendamatu.

Taimed, mis eelistavad õhukest kuiva pinnast kasvavad kruusapinnasel väga hästi. Hallilehised taimed kasvavad kruusal lopsakalt.

Istutused

Istutuste puhul on primaarseks, et varju taluvad taimed sattuksid varjulistele aladele ja valgust armastavad taimed päikese kätte. Väikeses aias tuleks valik teha kiiresti kasvavate ja lopsakate taimede kasuks. Väga hõredad ja aeglasekasvulised taimed soovitan jätta hobiaednike hooleks.

Samuti tuleks vältida väga palju ruumi võtvate taimede istutamist.

Kõrreliste hulgas leidub ka värvilise lehestikuga liike. Värvid ulatuvad külmast rohelisest pronksivärviliste pruunide ja hõbedaste toonideni. Esineb ka terassiniseid ja sidrunkollaseid liike. Nad võivad olla ühevärviliste, mitmevärviliste ja triibuliste lehtedega.

Ka nende pöörised võivad esineda väga erinevates vormides ulatudes jäikadest ja vertikaalsetest nagu kastikul kuni väga õhuliste ja liikuvateni, nagu väriheina puhul.

Kõrrelisi istutatakse valdavalt rühmadena mõnest üksikust taimest kuni massistutuseni. Selliseid rühmi võib aias olla mitmes kohas.

Kõrreliste tähendus aiale on nagu sool supile, liiga palju soola on soolane. Samas näeb maailmas ka aedu kus mitmesugused dekoratiivkõrrelised on peamisteks taimedeks. Siis võib rääkida juba kõrreliste hullusest. Nende abil saadakse aeda looduslähedust, millest sageli istutustes puudu jääb.

Kõrrelised sobivad kasvatada eelkõige kuivadel ja liivastel muldadel. Vajavad palju valgust. Kuid samal ajal leiame kõrrelisi nii varju, niisketesse kraavidesse ja ka madalasse vette.

Niisketesse kasvukohtadesse sobivad hästi erinevad tarnad /Carex/ Sobivad nii püsilillepeenrasse, koos okaspuuvormidega kui ka omaette rühmadena. Hästi mõjuvad kõrrelised ka veekogude servaaladel.

Sobib kasutada ka terrassidel lillekonteinerites, kus tema tundlik vorm on hästi nähtav. Eriti hästi sobivad konteineritesse aruheina sordid.

Taimevalik

Modernses aias kasutatakse nii puid, põõsaid kui püsikuid. Sageli on eelistatud geomeetrilise kujuga taimed. Tulemus saavutatakse kas pügamisega või õige sordi valimisega. Näiteks pukspuud tuleks keraks pügada kuid elupuu keraja kujuga sordid püsivad vormis ilma pügamata.

Nagu meie kliimas ikka võiks kindlasti aias kasutada ka okaspuu madalaid vorme, mis aitaksid talvisesse aeda rohelust tuua.

Modernse aia märksõna on siiski monokroomsus – palju kasutatakse lehtdekoratiivseid taimi, mille õied on teisejärgulised. Väikeste aedade puhul on kindlasti soovitav valida heledate õite või lehtedega taimi.

Erinevad aiaosad võiks võimaluse korral asetseda erinevatel tasapindadel, tõusuga majast kaugemale. Tõusev pind tundub väikeses aias alati pikem, kui tasapinnaline ja langev pind.

Aia piirdel olevad istutused võiks rajada astme võrra ülejäänud tasapinnast kõrgemale.