Aiakujundus · Kivisilla artiklid

Kuidas sünnib ilus ja kasutajasõbralik aed

Uude majja sisse kolides tekib mure, kuidas muuta tühi krunt silmarõõmu pakkuvaks eluruumiks vabas õhus. Just nimelt eluruumiks, koos puhkekohtade, veekogu ja einestamisvõimalusega. Sageli mõeldakse haljastuse all üksnes muruplatsi ja hekki.

Ülle Grišakov · maastikuarhitekt, tase 8 · OÜ Kivisilla

Kuid nii nagu maja ei koosne ainult põrandast ja seintest, on ka aiakujunduses rohkem võimalusi. Aiakujundust on seni käsitletud enam aianduslikust seisukohast. Lisaks põõsastele ja lilledele on aiakujundusmaterjalideks ka ehitusmaterjalid: kivid, betoon, puit jne.

Selle aia on planeerinud küll maastikuarhitekt, kuid sama loogikat võib kasutada iga krundi disainimisel. Krundi pindala 1500 m2. Elamukrunt asub endisel põllumaal ja tegemist on tiheasustusega piirkonnaga.

Joonista aed paberile

Aia planeerimist alustada sellest, et püüa krunt paberile joonistada mõnes lihtsas mõõdus, näiteks 1:100. Tähtis on silmas pidada, et kõik elemendid, mis plaanile kantakse, oleksid õiges suuruses.

Nüüd märgi ära piirkonnad, kus naabrite ja möödakäijate pilgud sind kõige enam häirivad. Analüüsist selgub, et võib-olla polegi kogu perimeetri osas hekki vaja. Samuti võib juhtuda, et naabrid on juba hekid istutanud.

Plaanile märgi ka valitsevate tuulte suund, kohad mis saavad kõige enam päikest ja olemasolevad puud, mida tuleks säilitada. Hangi infot ka krundi pinnasetüübi suhtes. Kogenud loodussõbrana saad infot ümbritsevast loodusest ja seal kasvavatest taimedest. Algaja peaks laskma teha mulla analüüsi.

Kuidas aeda liigendada

Järgmine samm krundi planeerimisel on maa-ala funktsionaalne tsoneerimine. Aia liigendamise aluseks on erinevate funktsioonidega hoonete paiknemine krundil või siseruumide asetsemine hoones.

Igale sisetoimingule peab leiduma ruumi ka väljas.

Eesaed jääb tänava ja maja vahele ning on maja visiitkaart tänaval liikujale. Eesaed võib jääda avatuks. Tänavast võiks seda eraldada piire või müür, mis annaks võõrale märku privaatterritooriumist. Eesaias tuleks kindlasti vaadelda maja ust kui üht aktsenti mida kujundusega rõhutada.

Aiakujunduses tehakse sageli viga, kui kujundatakse vaateid hoonele. Puud ja põõsad on eelkõige vajalikud kui välisruumi kujundavad elemendid. Hoone arhitekti mõte vajab ka aiakujundaja toetust. Samuti peab uus haljastus hoone siduma maastikuga, kuid mitte seda liialt varjama.

Valitud puud ja põõsad peavad olema õiges mastaabis, et nad ei tunduks liiga suurte ega ka liiga väikestena hoonega võrreldes.

Puhkekoht

Puhkekoha õige paik on ehitise lõuna- või läänepoolsel küljel. Koht peab olema kaitstud tuule, tolmu, müra ja võõraste pilkude eest. Istekoha kasutamist söögikohana hõlbustab hea ühendus köögiga. Suure krundi puhul võib istekohti olla mitu, erinevates ilmakaartes, avatud erinevatele aiavaadetele ja meeleoludele.

Puhkekoha või terrassi pind peaks olema kindlasti mitte murupind, sest aiamööbli paigutamine murule rikub nii murukamarat (jalad vajuvad pinnasesse) kui takistab ka muru niitmist (alati tuleb mööbel kokku korjata). Puhkekoht ei tohiks olla liiga väike.

Sageli on inimestel ettekujutus, et isteplatsiks piisab mõnest ruutmeetrist. See aga ei ole tõsi. Nelja inimese istekoht peaks olema vähemalt 10 m2. Kui terass on läbikäidav ja seal on ka grillipaik või kamin siis veelgi rohkem, sest liikumine seal ei tohi olla takistatud.

Kui seltskond istub peavad ülejäänud saama rahulikult ringi liikuda.

Selles aias on nii majatagune terrass kui väliköögi juurde planeeritud istumiskoht. Hoone juures asuv terrass on puitkattega kuid aiamaja esine paekivisillutisega. Kahte puhkekohta ühendab muruvuugiga looduskivist tee.

Sein on laotud paekividest, mis on Põhja Eestile iseloomulik materjal. Sõltuvalt reljeefist ja kohaliku kivimi iseloomust on iga juga oma kujunduselt erinev. Veejoa kuju sõltub kivide kujust, millest paisusilm moodustatakse.

Suur lame kivi ümara servaga, mille külgedele on asetatud kitsendavad külgkivid, muudab veekihi õhukeseks, kilesarnaseks joaks. Joa alla moodustub veesilm, mille ümbruse kujundame kivirahnude ja taimedega. Vette on paigaldatud suundvalgusti, mis pimedal ajal valgustab välja kukkuva veejoa.

Valgustus

Üldvalgustuse all mõeldakse teede ja trepiastmete ja majanumbri nähtavaks muutmist pimedal ajal. Selline valgus peaks olema paraja tugevusega, et täita oma ülesannet. Meie põhjamaistes oludes on seni tähelepanu pööratud just seda tüüpi valgustusele.

Kuid tuleks mõelda ka dekoratiivsele valgustusele ehk teatud elementide väljatoomisele aia üldisest kontekstist.

Valgustite valik on tänapäeval väga rikkalik ning asjatundmatu inimesena lähtume valgusti valikul sageli eelkõige väliskujust, mõtlemata valgustuslikele omadustele. Tähtis on jälgida IP ja IK markeeringuid. Mida suuremad numbrid seda parem kaitse.

Mida lihtsam on valgusti kuju ja mida vastupidavamad tema tehnilised näitajad seda paremini sobib ta välistingimustesse. Selles aias on kasutatud pollareid. Pollareid on saadaval erineva kuju ja kõrgusega. Kõrgemad pollarid asuvad käiguteede ääres ja madalamad istutusalade servades.

Tarbeaed

Kui soovid kasvatada ka aiasaadusi oma pere tarvis, tuleks üks osa krundist planeerida tarbeaiaks. Selleks sobib krundil koht, mis on päev läbi hästi valgustatud. Viljapuud tuleks istutada tarbeaiast põhjapoole, et kõrged puud ei varjaks madalaid kultuure.

Kavandades aeda vaid mõnda üksikut viljapuud, võiksid nad asuda seal koos dekoratiivsete taimedega.

Kui aiakultuuride kasvatamine ei ole tulunduslik tegevus, võiks tarbeaia kujundada regulaaraia elemente kasutades.

Dekoratiivses tarbeaias lähtu peenarde kujundamisel lillepeenra põhimõtetest vastandades sobivaid värve ja lehefaktuure. Tarbetaimede valikus on ka väga ilusaid erinevaid aedvilju: salateid, kapsaid ja maitsetaimi. Selline tarbeaed sobib ka külvatud suvelilledele kasvupaigaks (saialill, kress jne).

Lõpetuseks

Hea aiakujunduse saame kui oskame oma krunti analüüsida, teha sellest õiged järeldused ja võtta need planeerimise aluseks. Aiakujundus lähtub sageli nii konkreetselt just sellest asukohast, et isegi Eesti oludes ei või alati ühte õnnestunud aeda valida oma aia eeskujuks.

Palju oleneb ka inimeste soovist tegeleda aiatööga. Eelkõige puudutab see just õiget taimevalikut.

Mida rohkem raskesti hooldatavaid ja kapriiseid taimi me valime hetkemeeleolu mõjul seda aeglasemalt kujuneb aiaruum ja oodatud tulemuse puudumise üle kurtes ütleme, et siin aias ei kasva midagi – ma olen kõike juba proovinud.