Aiakujundus · Kivisilla artiklid

Aiakujunduse stiilid ja tee konsultatsioonist projektini

Eestimaalased on alati armastanud oma koduümbrust korras hoida. Nagu ajaloost teada algas aktiivne kodukaunistamise kampaania Eestis 100 aastat tagasi. Muutuvad ajad ja muutuvad kombed kuid huvi aeda kujundada on siiani säilinud.

Ülle Grišakov · maastikuarhitekt, tase 8 · OÜ Kivisilla

Esmased elemendid mida uutes arendustes näeme on hekid ja muru. Sageli on maja ehituseks kulunud raha otsakorral ja haljastuses piirdutakse minimaalsega. Edasi minnakse aianduskeskusesse ja ostetakse ports meelepäraseid taimi ja istutatakse nad maha. Sageli ei ole istutusalade paiknemine läbi mõeldud ja tervikut ei moodustu.

On ka aiandushuvilisi kelle hobiks on aiaga tegelemine ja kellel on energiat uurida kirjandust ja guugeldada vaadata pilte Pinterestist, et rajada oma jõududega nauditav aed ka võõrale silmale. Maastikuarhitekti jaoks on sageli miinuseks liigne orienteeritus taimedele, kuid maitse üle ei vaielda.

Sageli on ka kokku kuhjatud liiga palju aiaelemente. Arhitekt lähtub projekti koostamisel lausest vähem on parem (Less is more).

Ka Eestis on populaarne külastada kevadel Londonis Chelsea aianäitust, mida peetakse ühelt poolt nii klassikaliseks kui uusi trende ja taimi tutvustavaks ürituseks. Analoogilisi aiandusnäitusi korraldatakse kõikides Euroopa maades.

Tänapäeval on aiale valdavalt kaks erinevat lähenemisviisi. Esimene lähtub loodusest ja teine lähtub geomeetriast – arhitektuurist. Siingi võib näha seost ajalooga on ju inglise park vabakujulise kompositsiooniga ja prantsuse park regulaarne.

Ökoloogiline stiil lähtub eelkõige krundi kliima-, mulla- ja maastikuoludest. Ökostiilis aeda ei vaja peaaegu hooldust, vaid uueneb ise. Niisuguse aia märksõnad on „niit“ ja „tiik“. Toretseva pügatud muru asemel on õitsvad niidutaimed – karikakar, ristik, harakalatv jne.

Muru niidetakse alles pärast seemnete valmimist, et lilleseemned saaksid pudeneda. Muld ei tohi olla toitainerikas, kuid koht peab olema avar ja päikeseküllane. Lilleniidu seemnesegusid turustatakse kauplustes vastavalt pinnasetüübile.

Ökostiilis aedu võib rajada ka kehvadele muldadele: suure krundi mulla parandamine teeb aia rajamise väga kalliks. Ka äärmiselt kuivadel kasvukohtadel, liivastes männikutes tuleks muru asemel rohkem kasutada nõmmetaimi – kanarbikku, kassikäppa, nõmmenelki jne.

Mida rohkem arvestada taimede valikul nende bioloogilisi vajadusi (mulla tüüp, valgusnõudlikkus jne.), seda odavam ja mugavamini hooldatav on aed. Tuleb arvestada kohalikku eripära ja mitte võidelda looduse vastu.

Modernne aed sobib ideaalselt moodsa maja juurde. See aiatüüp lähtub rohkem geomeetrilistest vormidest, teed on sirgjoonelised ja basseinid ristkülikukujulised. Materjalide valik on minimalistlik – betoon, killustik. Taimedest kasutatakse palju kõrrelisi, bonsaid ja hortensiaid – kuid ka pügatud vorme.

Põhitööd aia kujundamisel

Hea aiaplaani aluseks on situatsioonianalüüs. Sageli arvestatakse küll oma krundi suuruse ja kujuga, heal juhul ka ilmakaartega, kuid jäetakse analüüsist välja krundi looduslikud eeldused ja paiknemine maastikus.

Suuremate kruntide puhul peaks aiakujundus ja vaated olema seotud ka ümbritseva loodusega. Krundile annab plusspunkte ka ilus reljeef, nagu künkad, nõlvad, ojad ja teised veesilmad, mida tuleks planeerimisel arvesse võtta ja kindlasti esile tuua ja rõhutada, mitte buldooseriga tasaseks lükata.

Ka maja arhitektuur võiks sel juhul olla reljeefi jälgiv, või võimaluse korral ka reljeefi tekitav. Maastiku kõrgusvahed teevad küll ehitamise raskemaks ja kallimaks, kuid suurendavad krundi edaspidist võlu.

Kitsastesse linnaoludesse ehitatud maja aed peaks olema rohkem sissepoole pööratud lahendusega ja tugevamate krunti piiravate istutuste või taradega. Siin omandab suurema tähtsuse kaitse võõraste pilkude, lärmi ja tolmu eest.

Tähtsad on ka sise- ja välisruumide seosed. Näiteks eluruumi seos välisterrassiga. Sageli kohtab häid näiteid sujuvast üleminekust siseruumist välisruumi ilma kõrgete treppide ja vahetakistusteta. Eestimaa kliimat ei saa võrrelda Vahemereäärse kliimaga, kuid seda enam tuleks siiski seda nappi sooja aega hästi intensiivselt kasutada.

Kohalik pinnas on taimede elus oluline ning mulla ja kasvukoha tüübist sõltub palju, milliseid taimi valida. Väga kehvadel liivapinnastel tuleks vältida kõrghaljastuse raiet. Vähegi korralikud puud tuleks kindlasti säilitada.

Puude raiet tuleks teha vähehaaval, sest sageli me ise ei tajugi kui lage ja kõle võib krunt pärast raideid välja näha.

Krundil juba kasvavad taimed annavad juhiseid, millised taimed siin hästi kasvavad ja seda peaks põhiliikide valikul kindlasti arvestama. Kuigi kasvumulda tuuakse juurde ja istutusalad valmistatakse korralikult ette, on igati mõistlikum loodusega mitte vastuollu sattuda.

Sageli ei tee krunti ilusaks mitte see, kui palju erinevaid ilutaimi sinna kokku on istutatud, vaid hea üldplaneering ja istutatud taimede lopsakus.

Liikide valikul tuleks lähtuda ka valgustingimustest. Taimed on väga erinevad ja neid leidub nii varjulisemale alale kui päikesepaistele. Heatahtlikult tuleks suhtuda ka olemasolevasse madalamasse taimestusse: rohukamar, mustikad, pohlad jne.

Kaaluma peaks nendegi kaitsmist ja säilitamist kui taimed on terved ja asukoht sobiv. Hiljem on alati võimalus asendusi teha.

Kust alustada aia kujundamist

Kui krundi analüüs on tehtud, tuleks sõnastada enda jaoks, mis on Teie jaoks krundil oluline. Kas vajate istumisnurka söögilauaga, päikeseterassi, muruplatsi sportmängudeks, olete te kirglik taimede kollektsionäär jne.

Nende märksõnade põhjal saab teha krundi funktsionaalse tsoneerimise plaani, kus iga tegevus leiab aiaplaanil omale sobivaima paiga. Selge on see, et päikeseterassi asukohaks peaks olema aia kõige soojem koht, ka tarbeaia asukoht peaks lähtuma aedviljade ja marjade kasvuvajadustest.

Mõni teine aiaosa, näiteks majandusõu, ei vaja aga kõige päikselisemat paika. Oluline on läbi mängida ka liikumisteed. Teede puhul tuleks valida õiged katted ja õiged laiused. Arvestada tuleks ka autode arvuga ja parkimisvõimalustega.

Mitme paralleelse tee korral oleks otstarbekas teed ühendada ja mitte neid eraldada mururibadega. Erineva funktsiooniga teid võiks rajada ka erinevatest teematerjalidest. Betoonkivi kõrval on ka teisi sobilike teekatte materjalidega.

Vead taimede valimise

Taimedel on aiakujunduses mitu tähtsat rolli. Esmalt kui ruume tekitavad ja ruume moodustavad elemendid. Nendeks istutusteks tuleks valida taimed lähtuvalt sellest pinnasetüübist. Need põõsad peaksid olema suhteliselt kiirekasvulised ja tekitama mugava aiaruumi.

Seda istutust ei tasu vaadelda kui üheliigilist. Istutusalad võivad koosneda erinevatest taimedest, mis üksteisega värvi ja vormi poolest kokku sobivad.

Suurteks rühmadeks koondatud taimealad liigendavad suuri pindu väiksemateks, kuid seda ei tohi mõista pinna tükeldamisena vaid liigendamisena. Eriti hästi toimivad looduslikust kasvamisviisist inspireeritud taimerühmad, kus ühes istutusalas on esindatud nii põõsad, puud kui ka alustaimed.

Selline istutusala on väga elujõuline ei rohtu kergesti ja taimed saavad kasvamisel üksteise käest tuge. Märksa halvemates kasvutingimustes on üksiktaimed. Selleks valitakse aktsenttaimed, mis on nagu väärtuslikud kalliskivid ja peaksid ruumis esile kerkima.

Väikse aia puhul ei tasu neid kasutada liiga palju. Tavaostja jaoks on see tavaline tahtmine panna palju eriti dekoratiivseid taimi kõrvuti, kuid siin peaks pisut kaalutlema. Puukoolid peibutada ostjaid uhkete taimevormidega. Kuid rõhutan veelkord, et taimekoosluse sees peaks valitsema tasakaal.

Ilu kaotab oma mõjuvõimu kui tal ei ole kellegi arvel edvistada.

Väikeste kruntide puhul tuleks hoolega kaaluda suurte puude vajadust. Sageli kõle krunt ja ülisuur maja tekitavad tunde, et tuleks nagu istutada hulk suuri puid. Sageli ei peeta ka aru, et osa suuri puid sattuvad otse lõunapäikest varjama.

Hiljem ülisuuri kastaneid ja pärnasid kirudes on aga juba hilja. Krunt on jäänud pimedaks, kitsaks ja niiskeks. Ei kasva muru ja raske on teda millegagi asendada.

Kokkuvõtteks enne, kui asute taimi ostma mõelge, mis eesmärke aed peaksid aias täitma. Googlit kasutades otsige informatsiooni taimede kohta eelkõige Eesti autoritelt. Sageli on muukeelne informatsioon Eestis kasutatavate taimede puhul eksitav ja kehtiv emamaal

Saate küsida nõu materjalide omaduste või taimekasutuste kohta. Viimast on eriti vaja ehituse käigus rikutud (ehituspraht, muld on väga liivane või kivine jm) muldade korral. Niisuguse nõuküsimise puhul ei tohiks aiaarhitektilt oodata eskiisi ega projekti. Konsultatsioon on suuline nõuanne.

Taimenimede ja seletuskirjata eskiis või üldplaneering on juba järgmine etapp projekti poole. Igale aiaprojektile peaks eelnema eskiisjoonis, kus tellija saab veel julgelt ümberkorraldusi teha. Alles sellele järgneb projekt, mis sisaldab ka vaateid ja tööjooniseid.

Enne aiaarhitekti valimist tuleks teha natuke eeltööd, et välja selgitada professionaalsed tegijad. Tutvuma peaks väljavalitu varasemate töödega nii paberil kui ka teostatuna. Nii saate ettekujutuse tema käekirjast ja tasemest.

Valmis projekt peaks lisaks taimestamisele andma ülevaate teedes, platsidest ja nende katetest, võimalikust reljeefist, piirdeaiast, puhkekohtadest, müüridest, veekogudest ja aiavalgustusest. Projekt peab olema korralikult vormistatud ja värvitud.

Oleks loomulik, kui projekti hind sõltuks eelkõige tegija väljaõppest ja kogemustest. Nagu ikka, on hinnaskaala küllaltki lai ja lähtub objekti keerukusest. Projekti hinda võib arvutada mitut moodi: lähtuda võib kas aia rajamise lõplikust maksumusest, ajatööst või krundi suurusest.

Ajatöö tunnihind võib ulatuda 40 eurost 100 euroni. Objekti ehitusmaksumust aluseks võttes võib projekti hind moodustada sellest 5–10%. Selline hind eeldab täielikku tööprojekti, mitte eskiisi.