Aiakujundus · Kivisilla artiklid

Vesi aias

Ülle Grišakov · maastikuarhitekt, tase 8 · OÜ Kivisilla

Enamike veetaimede kasvatamiseks on vaja 50-100 cm sügavust basseini. Ilma taimedeta basseini sügavus võiks olla vähemalt 45 cm. Sellest madalamad basseinid soojenevad suvel kiiresti ja vesi muutub roheliseks. Üle 45 cm sügavune bassein täitub seisva mudaga.

Kui basseini mõõtmed on väiksemad kui 2×1,25 m, on seda raske puhas hoida – vee isepuhastust ei toimu.

Basseini ei tasu iial teha liiga väikest, eriti kui basseini ümbrus on plaanis taimestada. Kui olemasolevale basseinile tahetakse laiendust, võib ehitada ka mitmest väikesest basseinist koosneva veeaia. Mõne basseini võib tervenisti kujundada sooalaks.

Eri taimed vajavad vees erinevat istutussügavust. Selleks tuleks basseini põhi teha astmeline. Basseini siseääre haljastamisel võib kasutada ka erineva kõrgusega riiuleid, millele asetada potid veetaimedega.

Tiigi keskel asuvatele taimedele tuleks tasase basseinipõhja puhul ehitada suurtest kividest platvormid. Pärast basseini veega täitmist ei maksa taimede istutamisega kiirustada. Vesi peaks umbes 10 päeva seisma. Vee juurde sobivad taimed võime jaotada kolme gruppi:

• pidevalt vees kasvavad rohttaimed
• liigniiskele ja märjale kasvukohale sobivad mitmeaastased rohttaimed
• niiskete kasvukohtade taimed.

Kuna meie aiandid ja puukoolid veetaimede ettekasvatamisega veel ei tegele, pakun välja hulga kohalikke looduslikke taimi, millest mitmed on väga dekoratiivsed. Loodusest tuleb sobivad liigid tuua uuele kasvukohale suure juurepalliga. Kõige parem istutusaeg on varakevad.

Sobivaid taimi

Kukesaba (Lythrum salicaria) kuulub kukesabaliste sugukonda. Neljakandilise varrega ja pikliksüstjate rootsuta lehtedega. Võrdlemisi suured lillakaspunased õied on koondunud tipmistesse pöörisjatesse õisikutesse. Kõrgus 30-100 cm. Õitseb juulis ja augustis.

Karvane pajulill (Epilobium hirsutum) kuulub paljulilleliste sugukonda. Suurte punakaslillade õitega, 40-150 cm kõrgune, karvaste lehtedega. Õitseb juunist septembrini.

Harilik vesikupp (Eupatórium cannabium) on korvõieliste sugukonda kuuluv taim. Määrdunudroosad õied on koondunud liitõisikusse. Kõrgus 50-150 cm. Õitseb juulis ja augustis.

Harilik varemerohi (Sympytum officinale) kuulub kareleheliste sugukonda. Taim on kaetud karedate harjaskarvadega. Õied lillakad või roosad. Kõrgus 40-120 cm. Õitseb juunis ja juulis.

Soo-ristirohi (Senecio paludosus) on korvõieliste sugukonda kuuluv taim. Roomava risoomiga, lehed teravalt saagjad, pikliksüstjad, tipu poole teravnevad. Korvõisikute läbimõõt 2,5-3,5 cm, moodustavad kännasja pöörise. Ääriskeelõied helekollased. taimed 50-150 cm kõrgused. Õitsevad juulis ja augustis.

Harilik metsvits (Lysimachia vulgaris) kuulub nurmenukuliste sugukonda. Kuldkollaste õitega 25-100 cm kõrgune. Õitseb juunist augustini.

Hundinuia (Typha) perekond kuulub hundinuialiste sugukonda. Levinuim on laialeheline hundinui, mille tõlviku emasosa on tumepruun, läbimõõduga 2,5 cm. Ahtaleheline hundinui on kitsamate lehtedega. Tõlvikud punakaspruunid, väiksemad. Mõlema liigi kõrgus on 100-200 cm. Tõlvikud moodustuvad juunis ja juulis.

Pidevalt vees kasvavaid taimi

Valge vesiroos (Nymphaea alba) kuulub vesiroosiliste sugukonda. On looduskaitse all. Tugeva roomava risoomiga. Ujulehed suured, õied valged, läbimõõt kuni 20 cm. Õitseb juunist augustini.

Kollane vesikupp (Nuphar luteum) kuulub samuti vesiroosiliste sugukonda. Tugeva risoomiga ja suurte ujulehtedega. Õied kollased, läbimõõt 4-6 cm. Õitseb juunist augustini.

Vesi-kirburohi (Polygonum amphibium) kuulub tatraliste sugukonda. Tavaliselt ulatuvad veest välja roosakaspunaed õied, mis on varre tipus tihedates ruljates õisikutes. Pikkus umbes 100 cm.

Ubaleht (Menyanthes trifoliata) on ubaleheliste sugukonna taim. Ülaosas tõusva tugeva risoomiga ja pikarootsuliste kolmetiste liitlehtedega. Õied karvased, valkjasroosad, moodustavad kobarjaid õisikuid. Kõrgus 15-35 cm. Õitseb mais ja juunis.

Kalmus (Acorus calamus) kuulub võhaliste sugukonda. Lehed lineaalsed, mõõkjad. Tõlvik kollakasroheline, ruljas, kandelehest mitu korda lühem, seega näib kinnituvat külgmiselt. Kõrgus 60-120 cm.

Haruline jõgitakjas (Sparganium erectum) on jõgitakjaliste sugukonda kuuluv taim. Püstiste vartega ja kuni 3 cm laiuste sinakasroheliste nahkjate lehtedega, 25-150 cm kõrgune. Isas- ja emasõied on koondunud tihedatesse valkjasrohelistesse nuttidesse. Õitseb juunist augustini.

Vesimünt (Mentha aquatica) on huulõieliste sugukonna taim. Karvase harunenud varrega. Lehed munajad, saagja servaga. Õied punakasroosad, koondunud lühikestesse õisikutesse. Kõrgus 20-70 cm. Õitseb augustis ja septembris.

Harilik luigelill (Butomus umbellatus) kuulub luigelilleliste sugukonda. Tugeva roomava risoomiga. Lehed lineaalsed, vars lehtedest pikem, tipus palju roosasid õisi, mis on kinnitunud 5-10 cm pikkustele õieraagudele. Õitseb juunist augustini. Taime kõrgus 60-120 cm.

Pilliroog (Phragmites communis) on 25-400 cm kõrgune kõrreliste sugukonda kuuluv taim. Varred tipuni lehistunud. Lehed 4-5 cm laiad. Pööris kahar, pruunikaslilla, kuni 30 cm pikkune. Õitseb juulist septembrini. Dekoratiivne õitsemise algul.

Dekoratiivsed on ka mõned vees kasvavad tarnad (Carex), mis kuuluvad lõikeheinaliste sugukonda.

Kraavtarn (Carex pseudocyperus) on 40-100 cm kõrgune, 1-5 cm pikkuste rippuvate pähikutega. Õitseb juunis.

Pudeltarn (Carex rostrata) on püstiste ruljate emaspähikutega, kõrgus 30-80 cm. Õitseb mais ja juunis.

Kõik nimetatud taimeliigid on eriti dekoratiivsed õitsemise ajal, kuid paljudel neist on dekoratiivsed ka viljad, näiteks hundinuial, võhumõõgal, jõgitakjal jt. Taimede vegetatiivsed organid (varred ja lehed) on nii mõnelgi omapärased ja pakuvad rühmadena paigutatult suurt vaheldust.

Tuleb ainult neid taimi looduses tundma õppida ning teha valik oma maitse ning teiste taimeliikidega sobivuse järgi. Võimalusi on väga palju.

Niiskete kasvukohtade taimi

Harilik kullerkupp (Trollius europaeus) kuulub tulikaliste sugukonda. Ta on kollaste kerajate õitega, 20-50 cm kõrgune. Õitseb mais ja juunis.

Pääsusilm (Primula farinosa) kuulub nurmenukuliste sugukonda. Õied väikesed, roosad või heleslillad, koondunud sarikõisikusse, kõrgus 10-25 cm. Õitseb aprillist juunini.

Roomav metsvits (Lysimachia nummularis) kuulub nurmenukuliste sugukonda. Roomava varrega, pikkus 30-80 cm, kollaste õitega. Õitseb juunist augustini.

Kurekell-ängelhein (Thalictrum aquilegifolium) on tulikaliste sugukonda kuuluv taim. 40-120 cm kõrgune. Õites domineerivad rohkearvulised lillad tolmukad. Õitseb juunis ja juulis. Looduskaitse all olev mitmeaastane rohttaim. Kõrgus 30-80 cm, õied sinakad, õisik püramiidjas. Õitseb juunis ja juulis.

Harilik sinilatv (Polemonium coeruleum) kuulub siniladvaliste sugukonda.

Siberi võhumõõk (Iris sibirica) kuulub võhumõõgaliste sugukonda. On samuti looduskaitse all. 50-100 cm kõrgune, siniste õitega. Õitseb juunis ja juulis.

Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) kuulub võhumõõgaliste sugukonda. On looduskaitse all. Kõrgus 30-60 cm, õied algul punased, hiljem lillad. Õitseb juulis ja augustis.

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria) kuulub roosõieliste sugukonda. Lõhnavad kreemikasvalged väikesed õied on koondunud paljuõielistesse pööristesse. Õitseb juunis ja juulis ning on üsna dekoratiivne.

Liigniiskele ja märjale kasvukohale sobivaid mitmeaastaseid rohttaimi

Soo-lõosilm (Myosotis palustris) kuulub kareleheliste sugukonda. Õied helesinised, koondunud hõredaisse õisikuisse, kõrgus 10-15 cm. Õitseb juunist septembrini.

Soovõhk (Calla palustris) on võhaliste sugukonda kuuluv taim. Õiekandeleht siseküljelt valge, väljastpoolt roheline. Vili on punane mari. Kõrgus 15-40 cm. Õitseb mais ja juunis. Mürgine.

Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) kuulub võhumõõgaliste sugukonda. Kollaste õitega, 70-120 cm kõrgune. Õitseb juunis ja juulis.

Lapsed ja vesi

Kui aias on vesi, ollakse ikka mures laste tervise ja elu pärast. Aga on ju võimalik luua ka lapsele täiesti ohutut (madalat, aeglaselt niriseva veega) basseini.

Üks võimalus on näiteks veskikivist bassein. Peale selle, et see on lastele ohutu, on see ka sedavõrd huvitav ja kaunis, et muutub kindlasti teie aia keskseks tähelepanuobjektiks. Selle loomiseks on vaja:

• plastikust veeanum (umbes 1m läbimõõdus ja 75 cm sügav),
• 6 betoonist ehitusblokki,
• pump ja 1m voolikut,
• veskikivi (läbimõõdus 1 m),
• kummiketas (välisläbimõõt 1,25 m, sisemisel augul 75 cm),
• kruusa, munakivisillutist.

Kaevata auk, asetada sinna plastikust anum ja kontrollida, et see püsiks kindlalt augus. Asetada kaks betoonplokki püstiasendis anuma põhja, kaks järgmist risti eelmistega ja kaks viimast jälle samamoodi nagu esimesed. Tekib tugi, millele asetada veskikivi.

Kusjuures plokid peaksid olema parasjagu nii suured, et need ulatuksid maaga ja anuma servaga ühele tasapinnale. Kummist ketas asetada anuma servale ja ümbritsevale maapinnale.

Pump asetada anuma põhja nii, et veskikivi ja plokke nihutamata saaks selle vajaduse korral välja võtta, kui pump peaks rikki minema. Voolik peab ulatuma veskikivi augu tasandile. Nüüd võiks anuma täita veega (umbes 5-8 cm peaks jääma äärest puudu) ja kontrollida, kas pump töötab korralikult.

Kui kõik on korras ja vesi langeb korralikult üle veskikivi servade alla, siis võib kummiketta varjata munakivisillutisega ja kaugemalt kruusaga. Talveks pump välja tõsta, suvel öösiti pump välja lülitada.

Kalad aiabasseinis

Basseini mõju suureneb veelgi kui seal elavad kalad.

Kalad ei tunne ennast hästi madalates aiabasseinides. Suvel soojeneb vesi liialt ja hapnikku ei ole piisavalt. Kui mõtlete kalade hankimisele, siis peaks bassein olema 60-80 cm sügav.

Kui soovite rajada õngitsemisbasseini, peaks selle sügavus olema 1,5m ja läbimõõt 10 m. Tavaliselt lastakse kuldkalad, karpkalad ja väiksed kodumaised kalad lihtsasse dekoratiivbasseini.

Jälgida tuleks, et basseini ei langeks puulehed. See on kaladele eluohtlik. Kalade toit peab olema kõrge kvaliteediga. Kui kalu on palju, tuleb muretseda pump, mis toodab hapnikku lisaks. Kui vee temperatuur langeb alla +10 c, siis kalad toitu enam vastu ei võta. Keskmise suurusega kala (10 cm pikk) vajab eluruumiks 50 l vett.

Basseini valgustamine

Valgustatud vesi mõjub efektsemalt, kui ümbrus kaotab piirjooned ja nähtavaks jääb ainult valgustatud läbipaistev veemahuti.

Valgust kui kujundusvahendit tuleks näidata ainult vastukaaluna pimedusele, mitte operetliku värvimänguna. Värvilise valguse toimel tundub vesi ebaloomulikuna. Läbi mõelda tuleb valgusallikate paigutamine.

Otsene valgus paneb särama kogu objekti, näiteks purskkaevu, basseini ja piirneva pinna: valgustatud on kõik detailid ning basseini ja ümbruse seos jäb nähtavaks.

kaudne valgus basseini servalt näitab ainult olulist – veepinda, ümbrus ja ehitised on nähtavad ainult varjudena. Veealune valgustus on kaudse valgustuse variant. Valgus ja vesi ühinevad uueks tervikuks, helendavaks veeks. Ümbrus ja basseini ääristus jäävad varju.

Esilekerkivad probleemid

Roheline vesi on tavaline probleem aiabasseinides. See võib juhtuda vee esmakordsel sisselaskmisel, kui taimi veel pole. Samuti kevadeti. Peab lihtsalt ootama kuni vesi settib. Mingil juhul ei tohi vett vahetada, sest siis algab kogu protsess uuesti otsast peale.

Juhul kui vesi jääb roheliseks, on bassein valesti rajatud. Arvatavasti on see liiga madal.

Pikad rohelised vetikad tekivad teie basseini tahes-tahtmata. Nendega pole muud teha, kui aiarehaga korrapäraselt välja võtta. Basseini ei tasu liiga tihti puhastada, paras oleks korra kevadeti.

Vesi tuleks välja lasta, muda põhjast ära rookida, veetaimedele anda värsket mulda, mittevajalikud taimed eemaldada. Veetase basseinis peaks olema ühtlane. Seepärast tuleks palavatel suvepäevadel voolikust vett juurde lasta.

Vee puhtus

Puhas vihmavesi on basseini jaoks kõige ihaldusväärsem. Kuid viimasel ajal on sademed saastunud. Selline vesi on kahjulik taimedele ja kaladele.

Kraanivesi on parim lahendus. Kuna see sisaldab lupja ja kloori, tuleks enne taimede istutamist lasta veel mõni päev seista.

Vee vahetamist tuleks täielikult vältida, kuna siis hävib bioloogiline tasakaal. Õnnestunud basseini tundemärgid on läbipaistev vesi, kõik jääkained on laskunud basseini põhja ja vetikad ei moodustu.